Muhu saar teke algas umbes 8000 aastat tagasi, mil saar aeglaselt merest kerkima asus. Kerkimisprotsess jätkub praegugi ning tõenäoliselt ka tulevikus. Esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr.

Just Muhu saarelt on pärit Eesti vähesed pronksiaegsed leiud – näiteks metallist odaots, mis pärineb15.-14. saj eKr.

Muinasaja lõpul rajati Muhusse maalinn, mille varemeid võib praegugi näha Linnuse külast mööduvalt Kuressaare-Kuivastu maanteelt. Selle linnusega on seotud Eesti muistse vabadusvõitluse dramaatiline lõpp -1227 aastal toimunud lahing Mõõgavendade ordu ja eestlaste vahel, mida on kirjeldatud sündmuste kaasaegse Läti Henriku kroonikas. Lahing kestis 7 päeva ja sellest võttis osa mandrilt toodud 20 000 palgasõdurit. Peale selle lahingu kaotamist langesid eestlased sajanditeks võõrvallutajate ikke alla.
Vana gooti stiilis kirik Muhu keskel ehtitati vahetult peale priiusekaotust 13. sajandi lõpus. Kirik on pühendatud Pühale Katariinale.

Fakt, et Koguva külas oli alates 1532. aastast vabatalupoegade suguvõsa, mis suutis oma vabaduse ja sellega seotud dokumendid säilitada kuni 20. sajandini, näitab, et juba sel ajal oli Muhus tugev ja märkimisväärne kogukond.

Paikkonna eripärale aitas kaasa ka ligi 70 protsendi muhulaste vene õigeusku minek 19. sajandi keskel. See oli tsaar Nikolai I aktiivse poliitika tulemus, millega seoses usuvahetajatele jaotati maad. Muhus märgivad seda aega Hellamaale ja Rinsi  ehitatud kaks kaunist õigeusu kirikut.

Lisaks meresõitjatele oli Muhu tuntud ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest, kes leidsid tööd ja teenistust mandril, pealinnas Tallinnas, aga isegi kaugemal – Peterburis ja Riias. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised.

Muhu elanike arv saavutas oma maksimumi 20. sajandi algul, ulatudes 6000 inimeseni ja vähenedes sajandi lõpuks käesolevale 2000-le.  

Muhulased on oma panuse andnud eesti kultuuri ja teadusesse. Muhus sündinud või muhu juurtega on kirjanikud Villem Grünthal-Ridala, Juhan Smuul, Aadu Hint, Madis Küla-Nurmik, kunstnikud Vive Tolli, Arseni ja Ants Mölder, teadlased Alexander Schmidt, Jüri Kann, Toomas Saat, Raivo Vokk.

Muhu elanikud kutsuvad iseendid Muhu rahvaks. See endale ise valitud nimi on uhkuse ja erilise tuned märgiks, et erinetakse mandri ja teiste saarte elanikest.