Unised kalurikülad, töötavad tuuleveskid, rookatusega maamajad, hulganisti metskitsi, põtru ja linde ning veidi kõrvalejääv asukoht teevad Muhu saarest sügavalt eestiliku paiga. Liiva külas asuv Muhu Katariina kirik koos oma paganlike hauakividega on üks vanimaid Eestis.
Muhumaad iseloomustavad tuulikud, rookatustega majad ning unised kalurikülad. Siin asub puittuulik, mis on üks vähestest töökorras olevatest tuuleveskitest.
Muhumaa on läbi sajandite arenenud omas tempos ning saare traditsioonid on tuntud kogu Eestis. Kuulsad Muhu mustrid ning populaarsed kadakapuust tehtud suveniirid on rahvakunsti peeneks näiteks.
Koguva küla koos Muhu muuseumiga asub Muhu saarel, Kuivastu-Kuressaare maantee 15.-lt kilomeetrilt vasakule, umbes 6. km.
Eestis kõige paremini säilinud külaansambel. Küla kõik hooned on arhitektuurimälestisena kaitse all.
Hoonestus pärineb põhiliselt 19. sajandi algusest. Vanimad hooned, 18. sajandist, asuvad küla keskosas. Saaremaa talu koosnes tavakohaselt rehielamust, aitadest, saunast, lautadest ja suveköögist. Sageli oli talus ka sepikoda. Vilja-, liha-, kala- ja riideait ehitati eraldi. Aitade arv olenes pere jõukusest ja suurusest. Koguva küla kiviaiad on üle 200 aasta vanad. Muuseumi keskuseks on Tooma talu - kirjanik Juhan Smuuli kodutalu.
Muhu Katariina kirikon üks Eesti vanimaid. Surnuaed on tähelepanuväärne paganliku sümboolikaga trapetsikujuliste hauakivide poolest. Kõige detailsem hauakivi kujutab paganlikku elupuud.
Muhu maalinn on ehitatud tasasele maale. Kruusast, mullast ja suurematest raudkividest valle on algses kõrguses (ligi 8 m) säilinud linnuse loodenurgas. Üldplaanilt ovaalse maalinna välisläbimõõt põhja-lõuna suunas oli 110 m, ida-lääne suunas 100 m.
Muhu Uisk Tuhat aastat laevaehitust on arendanud algsest viikingi sõjapaadist laiamõõtmelise transpordilaeva. Täna kutsub purjelaev nimega Moonland taaskord sõitudele Väinamerele.
